Sisemine error

Nii juht kui töötaja reguleerivad oma emotsioone, kas teadlikult või mitte. Eriti pingsalt saavutustele pühendudes võime kõik sattuda aeg-ajalt sisemisse segadusse ja tahta seda mitte märgata. Võib-olla me isegi ei märka ümberringi saabuva sügise kuldseid värve ja enne seda pole ka märganud sooja, erksate värvidega suve… Tahtes mitte liigselt emotsionaalsed olla, mis siin ikka kogu aeg õhata, elu on vaja elada ja töö ära teha!

Kui tekib tunne, et oled ennast teiste ja tiimi või organisatsiooni eesmärkidele pühendudes tahaplaanile jätnud, siis näitab see Sinu sisemaailma konflikti. Miski, nimetame seda vajaduseks, mis on Sinu jaoks väga oluline jääb katmata organisatsiooni või tiimi või sama on ka perekonna puhul.

Usalda oma sisetunnet – üldjuhul, see ei valeta ja teinekord räägib sulle juba ammu, millele on sinul vaja tähelepanu pöörata, et enda hästio tunneksid. Tihti me ju ka ise ütleme, kui näiteks füüsiline vaevus juba käes, või raksem vaimse tervise häire, et noh, eks ma tundsin ju küll, et läksin nende asjadega iseendaga vastuollu… Aga miks mitte ennast siis kohe kuulata, et juba enne, kui suur torm käes, selle veeklaasis vaigistada suudaksime?

Muidugi võib ka olla, et sisemise errori tekitas lihtsalt mõni väline tegur või varasem vestlus, kuid indikaator on selline sisemine urin siiski.Vaatle seda esmalt ise väikeselt distantsilt suures pildis – füüsilist tegevust tehes, puhkehetkel, või koos usaldusväärse hinnanguvaba vestluspartneriga. Saad aga ka ise esitada endale küsimuse – mis tunnet see tekitab ja millist oma vajadust eirad või alla surud, kui tunned sisemist konflikti.

Kui leiad oma katmata vajaduse, mis on Sinu motivatsiooniks oluline, saad juba ka kaaluda, mida ette võtta ning oma mentori või coachiga neid teetähiseid seada ja väiksemaid ning suuremaid võite planeerida.

Inimene s.h personalinimene ja ka tippjuht on eelkõige emotsionaalsed olendid. Vaatamata sellele, et paljud meist peavad ennast väga ratsionaalseteks. Kindlasti olemegi. aga siiski ka emotsioone eirata pole mõtet, sest need annavad meile märku sellest, kas meie vajadused on kaetud või mitte.

Katmata vajadused ning lahendamata emotsioonid ei mõju meie vaimsele tervisele ega läbi selle ka isiklikule arengule sugugi hästi. Isiklik areng toimub siis, kui Sa oskad märgata, mis Sinu sisemaailmas toimub. Seda analüüsida , võtta ette sammud oma harjumuste, hoiakute või käitumise muutmiseks, ehk teha otsus, mida mul on uut õppida vaja, et sellest takistusest üle saada.

Ajendi selle artiklikese kirjutamiseks andis Raimo Ülavere selle nädalane artikkel enda kohta saadud positiivse tagasiside kohta. Kuidas vaatamata sellele, et me teame, et ka teiste poolne märkamine on kõigile vajalik, ikkagi mõjub meile hästi. Tekitab meis hea enesetunde.

Märkamine, et Sa oled väärtuslik ja veel parem, kui sa jagad seda ka teistega, on veelgi kindlam garantii, et sinu enesetunne on veelgi kindlam. Ja mis on päris enesekindlus, mitte fake, teeseldud keep smile? See, mida igapäevane taust, ükskõik, kui hirmutav see ka poleks, liiga lihtsalt ei kõiguta. Sest Sa tead, et oled väärtuslik iseenda jaoks ja siis märkavad ka teised, ning oled veel kindlamalt tasakaalus oma jalgel.

Seega lihtsad kolm mõtet, kuidas oma enesetunnet paremini märgata ja vajadusel lahti lasta (lepi, see pole sinu võimuses) või muuda. Sest tihti me ei märka (tunde tekkimise ajal ei soovi) märgata enne, kui rihm katkeb.

• Usalda oma sisetunnet ja uuri järgi mis seda põhjusta;

• Võta paus, et lasta mõtted teistele radadele – astu oravrattalt maha: jookse, jaluta, rullita – tee mis iganes, mis Sulle meeldib, peaasi, et liigud;

Leia partner, et astuda sisemise arengu sammud, et mustrit muuta