Teaduspõhine selgitus, mis kutsub peatuma ja iseennast kuulama
Ületöötamine ei ole juhus ega inimese „nõrkus“. See on muster, mis kasvab tasapisi. Mõnikord algab see uhkusest või missioonitundest, kuid viib lõpuks kurnatuseni. Psühholoogilised ja tööteaduslikud uuringud näitavad, et selle mustri juured on mitmekesised ning põimuvad lapsepõlvekogemuste, isiksuseomaduste, toimetulekuviiside ja organisatsioonikultuuri vahel.
Vaatame neid juuri lähemalt.
1) Töökeskkond: kui nõudmised kasvavad suuremaks kui meie jõuvarud
Uuringud näitavad, et läbipõlemise risk suureneb siis, kui töökoormus, pidev tempo, emotsionaalne pinge ja surve ületavad meie kättesaadavad ressursid: toe, selguse, aja, õiglase tasu ja võimaluse ise oma töö tegemise üle otsustada.
Kui kultuur eeldab, et inimene peab kogu aeg saadaval olema ning puhkus on justkui laiskuse märk, tekib tasakaalutus, mis paneb ka kõige tublima inimese murduma.
Peegelda: kas tööl kasvab „vajadus“ pidevalt, aga tugi ja tasu ei jõua järele?
2) Isiksuseomadused: ambitsioon, kohusetunne ja ärev meel
Teadlased on leidnud, et kõrge kohusetunne, suur saavutusvajadus ja murelik meel (neurootilisus) võivad olla ületöötamise kütus. Need omadused on iseenesest võluv kombinatsioon — neist sünnivad tublid juhid ja säravad spetsialistid.
Aga sama kimp võib panna püüdma üle oma sisemiste piiride: „Ma suudan veel!“, „Ma pean!“, „Ma ei tohi alt vedada!“
Peegelda: kas vajadus teha kõik hästi on nii tugev, et puhkus tundub raiskamisena?
3) Lapsepõlvekogemused: „Ma tõestan oma väärtust!“
Paljud meist on lapsena õppinud, et armastus ja tunnustus tuleb välja teenida. Kui lapse kogemus oli: „Mind märgatakse ainult siis, kui ma pingutan“, siis täiskasvanuna kantakse edasi sama uskumust.
Varased kaotused, pinged või hirmukogemused võivad kujundada meis sisemise valvuri, kes ei luba hetkekski lõdvestuda.
Peegelda: kas tunned, et sinu väärtus sõltub sellest, mida sa saavutad?
4) Töö kui emotsioonide vältimise vahend
Kui päriselu tundub keeruline, võib töö olla mugav pelgupaik. Kui keskendud ülesannetele, ei pea tundma ärevust, kurbust, konflikte ega ebakindlust.
Töö annab kontrolli- ja eduelamuse. Emotsioonid tunduvad märksa kaootilisemad.
Peegelda: kas vahel on lihtsam „teha veel üks asi ära“, kui endaga päriselt kontakti minna?
5) Perfektsionism ja sisemine kriitik
„Ma peaksin rohkem.“
„Pole veel piisavalt hea.“
„Teised ootavad minult enamat.“
Perfektsionism võib olla samaaegselt nii konkurentsieelis kui ka läbipõlemise käivitaja. See sunnib pingutama kauem ja rohkem, kui tervis jaksab. Ja isegi siis pole „piisavalt“.
Peegelda: kas eksimine tundub sulle ohuna enda väärtusele?
Kuidas need tegurid koos mõjuvad?
Kujuta ette inimest, kes on loomupäraselt väga kohusetundlik ja samal ajal tundlik võimalike kriitiliste hinnangute suhtes. Ta töötab organisatsioonis, kus norm on „kõik teevad ületunde“. Tal on sisemine vajadus end väsimatult tõestada. Ning kui isiklikus elus tekivad pinged, on töö kiire viis neid mitte märgata.
Sellest saab muster: töö annab korraks hea tunde ja kinnituse. Aga pikapeale võtab see tervise, suhteenergia ja elurõõmu.
Kuidas ära tunda, et oled teel ületöötamise suunas?
Tee väikene aus kontroll:
- Tunnen süütunnet, kui puhkan
- Toimetan pidevalt üle jõu, lootes, et „kohe läheb kergemaks“
- Päeva lõpus olen inimestest tüdinud
- Mul on raskusi magamisega või ärkan öösiti muretsemise peale
- Rõõmustamine ja kergus kaovad mu päevadest
- Kodus suhted kannatavad, sest mul pole enam energiat
Kui said mitmele „jah“, siis su sisemine tarkus juba sosistab sulle midagi tähtsat.
Mida saad kohe mõne minutiga teha?
- Pausi ausus: märka iga kord, kui keha annab signaali — väsimus, ärritus, keskendumisraskus
- Üks pisike piir: näiteks üks õhtu nädalas ilma töömeilideta
- Luba tundeid: küsi endalt, mida sa väldid, kui tööle põgened
- Arutle kellegagi: usalduslik vestlus kolleegi, juhi, coach’i või terapeudiga võib olla esimene samm vabanemise suunas
Üks oluline tõdemus lõpuks
Sa ei pea end lõpuni ära kulutama, et olla hinnatud, heaks kiidetud või armastatud.
Piiride seadmine ei tee sind nõrgaks. See teeb sind inimeseks.
Ja maailm vajab rohkem inimesi, mitte töömasinaid.
