TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA
Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolitus
1. Õiguslik alus
Õppekava on koostatud järgmiste kehtivate nõuete alusel:
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), eelkõige § 18¹
- tervise- ja tööministri 22.11.2018 määrus nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“
- täiskasvanute koolituse seadus
- täienduskoolituse standard
Märkus. Määruse nr 50 järgi on töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmase koolituse kestus 24 akadeemilist tundi. Täienduskoolituse kestus ja teemad lepitakse kokku vastavalt tööandja ja töötajate vajadustele.
2. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Koolitus on mõeldud eelkõige töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele. Koolitus sobib baaskoolitusena ka töökeskkonnaspetsialistidele, juhtidele ja tööandjatele, kes korraldavad või toetavad organisatsioonis töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi.
Õppe alustamiseks erialaseid eelteadmisi ei nõuta. Reaalajas veebikoolitusel osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti või nutiseade, heli kuulamise võimalus ning osalemist võimaldav veebikeskkond.
3. Koolituse eesmärk
Koolituse eesmärk on anda õppijale teadmised ja praktilised oskused töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikme ülesannete teadlikuks täitmiseks, töökeskkonna riskide märkamiseks ja ennetamiseks ning töötajate ja tööandja sisuliseks koostööks tervist hoidva ja ohutu töökeskkonna kujundamisel.
4. Õpiväljundid
- selgitab tööandja ja töötaja peamisi töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusi, kohustusi ning vastutuse põhimõtteid;
- eristab töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu rolle ning oskab kirjeldada töötajate kaasamise võimalusi;
- tunneb ära töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid ning seostab need võimaliku tervisemõjuga;
- osaleb riskianalüüsi läbiviimises: tuvastab ohud, hindab riske valitud metoodika järgi ning pakub välja riskide vähendamise meetmeid;
- selgitab ennetustegevuse, juhendamise ja väljaõppe, isikukaitsevahendite, ergonoomia ning töökoha kohandamise põhimõtteid;
- selgitab tervisekontrolli ja muu töötervishoiuteenuse korraldamise põhimõtteid ning riskianalüüsi seost tervisekontrolliga;
- teab, kuidas arvestada töökeskkonnas alaealiste, rasedate ja puudega töötajate vajadustega;
- kirjeldab esmaabi korraldust ning tegutsemist õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;
- selgitab tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamise ja uurimise põhialuseid ning Tööinspektsiooni järelevalve rolli;
- teeb põhjendatud ettepanekuid töökeskkonna tegevuskava ja sisekontrolli parandamiseks.
5. Õppe kogumaht ja ülesehitus
Õppe kogumaht on 24 akadeemilist tundi kontaktõpet. Õpe sisaldab teema käsitlemist, juhitud arutelusid ja praktilisi ülesandeid. Praktilised harjutused on lõimitud teemamoodulitesse; iseseisva töö kohustust õppekavas ei ole.
6. Koolituse sisu
| Teema | Sisu | Maht, ak t |
|---|---|---|
| 1. Õiguslik raamistik ja vastutus | TTOS ja olulisemad rakendusaktid. Tööandja ja töötaja õigused, kohustused ja vastutuse põhimõtted. Tööinspektsiooni roll ning riiklik järelevalve. | 2 |
| 2. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus | Töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu rollid ja ülesanded. Töötajate teavitamine, kaasamine ja koostöö. Sisekontrolli põhimõte. | 2 |
| 3. Ennetustegevus töökohal | Ennetuspõhimõtted ja meetmete hierarhia. Juhendamine ja väljaõpe. Ohutusjuhendid. Töövahendid ja isikukaitsevahendid. Ergonoomia, töökohtade kohandamine ja ohutu töökorraldus. | 4 |
| 4. Töökeskkonna ohutegurid | Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid; nende tervisemõju, märkamine ja ennetamine. Tööstress, ülekoormus, konfliktid, töökius, vägivald ja ahistamine. | 3 |
| 5. Riskianalüüs ja tegevuskava | Ohuteguri ja riski erinevus. Riskide hindamise metoodika. Riskide vähendamine. Tegevuskava koostamine ja prioriteetide seadmine. Praktiline riskihindamise ülesanne. | 4 |
| 6. Töötervishoiuteenus ja tervisekontroll | Tervisekontrolli korraldamine riskianalüüsi alusel. Töötervishoiuarsti roll ja ettepanekute rakendamine. Muu töötervishoiuteenus. | 2 |
| 7. Riskirühmad töökeskkonnas | Alaealiste, rasedate ja puudega töötajate vajadustega arvestamine. Töö ja töökoha kohandamine ning ennetusmeetmete valik. | 2 |
| 8. Esmaabi ja õnnetusjuhtumid | Esmaabi korraldus. Tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral. Tööõnnetusest teatamine ja uurimise põhialused. | 2 |
| 9. Tööga seotud haigestumised ja õpitu rakendamine | Tööga seotud haigestumisest teavitamise ja uurimise põhimõtted. Juhtumianalüüs, töökeskkonna ülevaatuse loogika, parendusettepanekud ja õpitu kinnistamine. | 3 |
| Kokku | 24 | |
7. Õppemeetodid
- lühiloeng ja juhitud arutelu, mis seob õigusnõuded osalejate päris töökeskkonnaga;
- juhtumianalüüsid ja probleemülesanded;
- töökeskkonna fotode või situatsioonide analüüs;
- paaris- ja rühmatööd ning kogemuste jagamine;
- riskide hindamise ja ennetusmeetmete valiku praktiline harjutus;
- tegevuskava ja parendusettepanekute koostamise harjutus;
- teadmiste kontroll koolituse lõpus.
8. Õppekeskkond ja õppematerjalid
Auditoorne õpe toimub täiskasvanute õppimiseks sobivas ruumis, kus on võimalik kasutada esitlustehnikat ning teha paaris- ja rühmatööd. Reaalajas veebiõpe toimub keskkonnas, mis võimaldab koolitajal ja osalejatel suhelda, küsimusi esitada ning aruteludes ja ülesannetes osaleda.
Õppijale antakse koolitaja koostatud õppematerjalid ja praktiliste ülesannete töölehed. Õppes kasutatakse kehtivaid õigusakte, Tööinspektsiooni/Tööelu portaali juhendmaterjale, riskihindamise näiteid ning koolitaja koostatud juhtumeid ja visuaalseid näiteid.
9. Õpiväljundite hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilise ülesande ja teadmiste kontrolli abil. Hindamine on mitteeristav: arvestatud / mittearvestatud.
| Hindamismeetod | Mida hinnatakse | Arvestamise kriteerium |
|---|---|---|
| Praktiline juhtumülesanne | Ohutegurite märkamine, riski hindamine, meetmete valik ja rollide mõistmine. | Õppija tuvastab olulised ohutegurid, põhjendab riskihinnangut kasutatava metoodika järgi ning pakub vähemalt kaks asjakohast ennetus- või parendusmeedet. Ettepanekud arvestavad võimaluse korral ennetusmeetmete hierarhiat. |
| Teadmiste kontroll | Õiguslikud põhimõtted, rollid, töötervishoiuteenus, riskirühmad, esmaabi, tööõnnetused ja järelevalve. | Vähemalt 70% vastustest on õiged. |
10. Õppe lõpetamise tingimused ja väljastatav dokument
Tunnistuse saamiseks osaleb õppija koolitusel täies mahus (24 akadeemilist tundi) ning saavutab õpiväljundid, st sooritab praktilise ülesande arvestatult ja teadmiste kontrolli vähemalt 70% tulemusega.
Kui õppija ei saavuta õpiväljundeid, kuid osaleb õppes, väljastatakse talle õppes osalemise kohta tõend vastavalt täienduskoolituse nõuetele. Tunnistusele või tõendile märgitakse õigusaktides nõutud andmed.
11. Koolitaja kvalifikatsioon
Koolitajal on töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna sisuliseks õpetamiseks vajalikud erialased teadmised ja praktiline kogemus ning täiskasvanute koolitamise pädevus. Koolitaja tunneb kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse õigusakte, riskide hindamise ja ennetustegevuse põhimõtteid ning oskab siduda õigusnõuded praktiliste töökeskkonna juhtumitega.
Koolitusasutus avaldab koolitaja nime ning tema õpingute ja/või töökogemuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hinnata koolitaja kompetentsust õppekava läbiviimiseks.
12. Soovituslik 3-päevane jaotus
Allolev jaotus on korralduslik näidis. Täpseid kellaaegu võib koolitusasutus muuta, säilitades õppe kogumahu 24 akadeemilist tundi.
| Päev | Fookus | Maht, ak t |
|---|---|---|
| 1. päev – raamistik ja ennetus | Õiguslik raamistik; rollid ja koostöö; ennetustegevus, juhendamine, väljaõpe, ergonoomia ja IKV. | 8 |
| 2. päev – ohutegurid ja riskide hindamine | Töökeskkonna ohutegurid; psühhosotsiaalsed riskid; riskianalüüs; riskihindamise praktiline töö. | 8 |
| 3. päev – tervis, juhtumid ja rakendamine | Töötervishoiuteenus ja tervisekontroll; riskirühmad; esmaabi; tööõnnetused ja tööga seotud haigestumised; järelevalve; tegevuskava; teadmiste kontroll. | 8 |
13. Õppekava kvaliteedi hoidmine
Koolituse sisu ajakohastatakse õigusaktide või oluliste töötervishoiu ja tööohutuse nõuete muutumisel. Koolituse lõpus kogutakse õppijatelt tagasisidet ning seda kasutatakse koolituse sisu, õppemeetodite ja õppematerjalide arendamisel.
Õigusallikad
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – Riigi Teataja
- Määrus nr 50 – Riigi Teataja
- Täiskasvanute koolituse seadus – Riigi Teataja
- Täienduskoolituse standard – Riigi Teataja
Õigusaktide kehtivust kontrollitud 06.08.2026.
