„Usun, usun – tead – sa lihtsalt oled muutunud, selle pärast mu peas auk.“ ütles minu joogaõpetaja Külle Kordemets, kellega koos läbisime joogaseikluse Lõuna-Itaalias. Kui tuletasin talle meelde, et minagi olen joogaõpetaja 500 tunnise Patanjali joogafilosoofia koolituse läbinud.
Küsisin, et kuidas muutunud, väliselt või olemuselt? „Olemuselt ikka“.
„Loodetavasti paremuse poole?!?“
„Ütlen nii: enesele lähemale“, oli õpetaja vastus.
Ma tean, et olen jõudmas peagi versioonini Naine 6.0.
Ja kui ma tagasi vaatan, siis Naine 5.0 kuni tänaseni on olnud üks kirglik, julge, sügav, õpetlik ja kohati päris raputav teekond.
Ma olen jätkuvalt teekonnal inimese eluea õnnelikemate aastateni – kuulsin sellest viimases @Ivar Raav ja @Reelika Jerfejevi podcasti „Juhtimine juhtimiseta“ episoodis. Ja ma julgen öelda – ma olen juba päris lähedal 😉.
Eriti pärast neid viimaseid nädalaid…kus tempo läks nii kiireks, et ma vaevu püsisin sellel iseenda kiirusega käima lükatud pöörleval rattal.
Ja nagu mu keha, koos südamega, kui olen ennast ikka peal lubanud juhtida, on mulle korduvalt õpetanud – kõige eest tuleb maksta. Seegi kord tuli see hind terve päev kestva tugeva migreenina, mis mu sisuliselt liikumis ja teovõimetuks muutis.
Ka see on olnud ju minu valik – valida ise, mida teha tahan. Olla ettevõtja, mis tähendab, et selleks et puhata tuleb asjad sättida nii, et enne puhkust on pingelisemad nädalad ja peale puhkust samuti. Veel üks pingutus ja ammu paika pandud plaan aidata tütart tema puhkuse ajal ja sõita Viljandisse koeravalvesse. Eelmisel õhtul veel peale tuumamigreeni peatus tütar oma perega minu juures kuni lennukini. Öösel kell 1:00. Siis sõit Viljandisse koeravalvesse, sest ma olin lubanud ja oma kohtumised kokkulepped ka nii teinud. Siiski korra tuli veel sõita Tallinnasse ja tagasi. Üks koolitus, mis juba aasta tagasi kokku lepitud, vajas tegemist.
Aga täna hommikul ma peatusin.
Ma võtsin aja ja aeglustasin nii, nagu rääkisin ICF rahvusvahelisel coachingunädalal oma veebinaril ja andsin selleks kaasa ka töövahendi. Et enne otsustamist ja tegutsemist tuleb võtta paus. Peale pingutust tuleb lõdvestuda, nagu juhendan oma joogatundides ja kinnitan caochingutes, mentorlustes.
Sättisin lilli, kastsin neid, imetlesin neid, turgutasin. See on mõnus tegevus, mida tehes suhtlen iga taimega, vaatan , kuidas ta on kasvanud ja toetan teda, kui ta vajab. Tõmbasin kardinad eest.
Jõin oma hommikukohvi väikeste sõõmudega. Jalutasin koeraga kiirustamata, kuulates linnulaulu ja lõdisedes üllatavalt külmal hommikul peale eilset kuuma päeva.
Panin laua akna alla ja lubasin endal lihtsalt olla.
Ja äkki oli selge.
Kõik need muutused, mis mu elus on tulnud – iga 7–10 aasta järel nagu uus laine –
ei ole mind lihtsalt raputanud.
Need on mind kasvatanud.
Need on õpetanud lubama endale armastust elu, perekonna, kaaslase ja sõprade suhtes, inimeste suhtes, heaolu suhtes ja isegi iseenda suhtes. Teadmise, et suhted inimesed ja mina ise olen see kes ma olen. Rahulikult, oma sügavas ja teadlikus kompetentsis.
Ja täna ma tunnen – ma olen valmis seda jagama.
Sinuga, Naine 5.0. 💛
Sest mina olen need koperdused juba läbi teinud.
Ma tean, mis tunne on olla tugev ja väsinud samal ajal.
Ma tean, mis tunne on otsida ennast… ja natuke ära kaotada.
Ja ma tean, et oskad ära tunda ja Sulle endale näidata ka seda hetke, kui sa hakkad vaikselt enda suunas tagasi tulema.
Öeldakse, et kuuekümnendates on naised kõige õnnelikumad. Mitte sellepärast, et elu muutub lihtsamaks ja me ei oska enam midagi tahta, vaid sellepärast, et me õpime lõpuks nautima seda, mis on.
Seda, kes me oleme saanud olla ja teda kelleks me oleme kasvanud. Kergemaks, pehmemaks, tolerantsemaks, teekonda armastavamaks, sisemiseks iluks ning toetajaks, teistele aitajaks, mitte ise rabajaks.
Nagu vana kasepuu – väljast võib-olla mitte nii prink kui noorena, aga iseloomulike tugevate näojoontega ja pisikeste ilukortsukestega. Sisimas aga helge, rõõmus ja elav.
Ja võib-olla, mkm, kindlasti vabam kui kunagi varem.
Kui sa tunned, et oled selles kohas, armas Naine 5.0 ja midagi sinus kutsub aeglustama,
pöörduma rohkem enda poole, tegema seda, mida oled kogu aeg igatsenud, või Sa isegi ei tea, mida igatsed, tule kuulame, mida Su süda nüüd vajab.
Ma olen Sulle olemas:
Armastusega.
Ilma surumata.
Ilma kiirustamata.
Ja kui sa lubad, siis ma hoian sulle sellel teel ruumi.💛 Võta ühendust, võib-olla täna. Võib-olla homme. Aga võib-olla vajad veel natuke aega selguseks, et kes ma selline olen. Igatahes Naine lähenemas 6.0-le ja olen läbinud midagi sellist oma teekonnal, mis Sulle Sinu jõudmise iseenda suunas teeb lahedamaks ja lihtsamaks.
